AS-i Tallink Grupp 2020 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud I kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi “kontsern“) vedas 2020. aasta esimeses kvartalis 1,6 miljonit reisijat, mida on 15,6% võrra vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis. Veetud kaubaveoühikute arv kasvas eelmise aastaga võrreldes 7,0% võrra. Kontserni auditeerimata müügitulu langes 13,4% ehk 23,9 miljoni euro võrra 154,9 miljoni euroni. Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli -1,3 miljonit eurot (2019. aasta I kvartalis 3,8 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskahjum 30,2 miljonit eurot (2019. aasta I kvartali puhaskahjum oli 25,3 miljonit eurot).

I kvartalis mõjutasid kontserni müügitulu ja majandustulemust järgmised äritegevusega seotud tegurid:

• Reisijate arvu kasv jaanuaris ja veebruaris, vastavalt 12,4% ja 8,%;
• drastiline mahtude vähenemine märtsis Covid-19 tõttu tingis 59,3% suuruse languse reisijate arvus;
• viie laeva planeeritud hooldustööd, mis kestsid 69 päeva, 48 päeva võrra vähem kui eelmise aasta esimeses kvartalis;
• seitsme laeva ja kolme hotelli tegevuse ajutine peatamine märtsi keskpaigas kehtestatud reisipiirangute järel.

Koroonaviiruse haiguse mõju (Covid-19)

Covid-19 ülemaailmse puhangu, enamusel kontserni koduturgudel välja kuulutatud eriolukorra ja võimude kehtestatud piirangute tõttu on kontserni tegevuskeskkond pärast aruandeperioodi lõppu märkimisväärselt halvenenud.

Kuna pole teada, kui kaua kriis kestab ja kui kaua võtab aega sellest taastumine, ei ole praegu võimalik usaldusväärselt hinnata Covid-19-ga seotud kriisi finantsmõju. Covid-19 oluline mõju hakkas avalduma alles kvartali lõpus, mille tulemusena langes reisijate arv märtsi kuus 59,3% kuid kogu kvartali lõikes vaid 15,6%. Sarnases mahus kvartaalse reisijate arvu muutusega langes ka kvartali käive vaid 13,4%, mille mõjul suurenes puhaskahjum 6,9 miljonit eurot võrreldes eelmise aasta normaliseeritud tulemusega (ilma ühekordsete kuludeta). Tegeliku mõju ulatus meie äritegevusele ja tulemustele on nähtavam aprillikuu reisijate statistikas – 95,9%-line langus võrreldes eelmise aastaga.

Praeguses olukorras keskendub kontsern kulude ja rahavoogude juhtimisele ning oma põhitegevuse jätkusuutlikkuse tagamisele. Seetõttu oleme vähendanud kõiki mitte-kriitilisi kulusid ja investeeringuid.

Reisipiirangud
Kontsern on teinud mitmeid muutusi, et vähenenud nõudluse ja meie teenustele seatud piirangute tingimustes ka kulusid võimalikult palju vähendada.

Alates 15. märtsist peatati Tallinn-Stockholmi liini laevade Baltic Queen ja Victoria I opereerimine, alates 16. märtsist peatati Riia-Stockholmi liini laevade Romantika ja Isabelle opereerimine ning alates 19. märtsist peatati Helsingi-Stockholmi liini laevade Silja Serenade ja Silja Symphony opereerimine. Kruiisilaeva Silja Euroopa ja kiirlaeva Star opereerimine Tallinn-Helsingi liinil peatati alates vastavalt 17. ja 18. märtsist. Kolm hotelli – Tallink City Hotel, Tallink Spa & Conference Hotel ja Tallink Hotel Riga – on alates 18. märtsist 2020 suletud. Piiratud ulatuses on avatud Tallink Express Hotel Tallinnas.

Eesti-Soome liinide shuttle-laev Megastar ja kaubalaev Seawind, Paldiski-Kapellskäri liini kaubalaev Regal Star ning Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad Baltic Princess ja Galaxy jätkasid opereerimist, et tagada rahvusvaheliste kaubavedude toimumine.

Koostöös Eesti Vabariigi Välisministeeriumiga suunati reisilaev Romantika evakuatsioonireisi sooritamiseks Saksamaale, et aidata piiride sulgemise tõttu Euroopasse jäänud eestlased ja lätlased tagasi kodumaale tuua. Koostöös Eesti Vabariigi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga suunati shuttle-laev Star vahemikus 19. märts kuni 18. aprill Paldiski-Sassnitz liinile, tagamaks kaubavedude toimimise Baltikumi ja Põhjamaade ning Lääne-Euroopa vahel.

Personali töökoormust ja töötasu puudutavad muudatused
Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu tehti 2020. aasta esimeses kvartalis järgmised personali puudutavad otsused:

• kogu Eesti personali töökoormus ja –tasu vähendatud 70%-le, kaheks kuuks;
• enamus Soome personalist palgata puhkusel, v.a. töötajad kes täidavad ülesandeid laevadel;
• Rootsi personali töökoormus vähendatud 40%-le ja töötasu vähendatud 50%-le , v.a. töötajad, kes täidavad ülesandeid laevadel;
• kogu Läti personali töökoormus ja –tasu vähendatud 70%-le;
• Tallink Grupp AS nõukogu liikmed loobusid nõukogu liikmete tasudest kolmeks kuuks
• Juhatuse esimees on palunud oma töötasu vähendada 50%-le ning juhatuse liikmete töötasud on vähendatud 70%-le.

Aruandekuupäeva järgselt toimusid kollektiivsed koondamised, mis hõlmasid teiste positsioonide hulgas ka hotellipersonali ning Läti laevapereliikmete ametikohti. Aruande avalikustamise kuupäevaks on koondamised hõlmanud ligikaudu 10% kontserni töötajatest.

Toetusmeetmed
Kontsern on aruandekuupäeva järgselt kasutanud riikide pakutavaid ajutiste töötasu kompenseerimise meetmeid.

Kaubaveo tarnekindluse tagamiseks on alates märtsi lõpust Megastari ja Turu-Stockholmi liini laevade opereerimist toetanud Soome Riiklik Varustuskindluse Keskus. Toetus on väga oluline opereerimiseks vajalike kulude katmisel, kuid see ei võimalda opereerimiselt kasumit teenida.

Eesti Vabariigi Riigikogu on kiitnud heaks seaduse muudatuse, millega vabastatakse laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest.

Tegevused likviidsuse parandamiseks
Juhatus on otsustanud, et kavatseb teha nõukogule ettepaneku 2019. majandusaasta kasumist dividende mitte maksta.

Esialgse maksegraafiku kohaselt 2020. aasta teise kvartalisse jääv shuttle-laeva MyStar ehitamise osamakse lükati pärast kooskõlastamist laevatehasega 2020. aasta kolmandasse kvartalisse.

Aruande avalikustamise päevani on kontsern pidanud konstruktiivseid läbirääkimisi finantsinstitutsioonidega laenutingimuste leevendamiseks ja maksegraafikute muutmiseks.

Piisava likviidsuse tagamiseks on kontsern aruande avalikustamise päevani konsulteerinud ning olnud läbirääkimistes erinevate finantsinstitutsioonide ja Eesti Vabariigiga täiendava likviidsuslaenu saamise osas. Tulenevalt sellest tegevustest on käesolev finantsaruanne koostatud vastavalt jätkuvuse printsiibile.

Müügitulu ja segmendid

2020. aasta esimeses kvartalis vähenes kontserni kogu müügitulu 23,9 miljoni euro võrra 154,9 miljoni euroni. 2019. aasta esimeses kvartalis oli kogu müügitulu 178,9 miljonit eurot ja 2018. aastal 184,2 miljonit eurot.

Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 25,8 miljoni euro võrra 143,7 miljoni euroni. Märtsikuust alates avaldas reisijateveole ja kõikide liinide segmendi tulemile märkimisväärset mõju Covid-19 viirusest tulenev eriolukord ning reisipiirangud. Kasvu transporditud kaubaveoühikute mahus tingisid muudatused hinnastamispoliitikas.  

Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes 15,0% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, veetud kaubaveoühikute maht aga kasvas 8,3% võrra. Eesti-Soome liinide müügitulu vähenes 11,2 miljoni euro võrra ja oli 59,2 miljonit eurot. Segmendi tulem vähenes 3,7 miljoni euro võrra 3,3 miljoni euroni.

Soome-Rootsi vahelistel laevaliinidel veetud reisijate arv langes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 16,9% võrra, transporditud kaubaveoühikute maht seevastu kasvas 4,6% võrra. Soome-Rootsi liinide müügitulu vähenes 10,7 miljoni euro võrra ning oli 57,2 miljonit eurot. Segmendi tulem vähenes 61,3% ehk 3,1 miljoni euro võrra -8,2 miljoni euroni.

Eesti-Rootsi vahelistel laevaliinidel vähenes veetud reisijate arv 9,6% võrra, kuid transporditud kaubaveoühikute maht kasvas 14,9% võrra. Vaatamata 7,4%-lisele langusele Eesti-Rootsi liinide müügitulus, langes segmendi tulem 2,2% võrra -4,7 miljoni euroni. Tulemit toetas 2019. aasta esimeses kvartalis kruiisilaeva Baltic Queen pikalt väldanud hooldus- ja remonditööde puudumine.

Läti-Rootsi liinil vähenesid veetud reisijate arv ja kaubaühikute maht vastavalt 21,3% ja 20,3% võrra. Laevaliini müügitulu vähenes eelmise aastaga võrreldes 2,5 miljoni euro võrra ja oli 10,1 miljonit eurot. Segmendi tulem vähenes 1,3 miljoni euro võrra -5,3 miljoni euroni.

Muu segmendi müügitulu kasvas kokku 1,8 miljoni euro võrra ja oli 12,5 miljonit eurot. Kasvu tingisid peamiselt maismaal asuvate kaupluste müügi suurenemine ning tulu stividoriteenuste osutamisest Tallinna Vanasadamas avaliku hanke võitmise tulemusena.

Kasum

Kontserni esimese kvartali brutokasum vähenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,7 miljoni euro võrra ja oli -0,2 miljonit eurot. EBITDA vähenes 5,0 miljoni euro võrra ja moodustas -1,3 miljonit eurot.

Kontserni kasumlikkust majandusaasta esimeses kvartalis mõjutasid positiivselt reisijate arvu kasv jaanuaris ja veebruaris ning 2019. aasta esimese kvartali tulemuses kajastunud ühekordsete kulude puudumine. Seevastu avaldasid märkimisväärset negatiivset mõju viirusega kaasnenud hirm ning Euroopa-üleselt kehtivad reisipiirangud.

Kontserni varade amortisatsioonikulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 0,1 miljoni euro võrra ja oli 24,8 miljonit eurot.

Netofinantskulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 0,2 miljoni euro võrra. Näitaja sisaldab 0,2 miljoni euro suurust intressikulu langust.

Kontserni auditeerimata puhaskahjum oli 2020. aasta esimeses kvartalis 30,2 miljonit eurot ehk 0,045 eurot aktsia kohta. 2019. aasta samal perioodil oli puhaskahjum 25,3 miljonit eurot ehk 0,038 eurot aktsia kohta võrreldes 2018. aasta esimese kvartali puhaskahjumiga suuruses 19,6 miljonit eurot ehk 0,029 eurot aktsia kohta.

Investeeringud

2020. aasta esimeses kvartalis moodustasid kontserni investeeringud 27,1 miljonit eurot. Esimeses kvartalis läbisid planeeritud hoolduse viis laeva: Seawind, Megastar, Romantika, Silja Europa ja Silja Symphony. 2020. aasta esimeses kvartalis kestsid viie laeva planeeritud hooldustööd kokku 69 päeva (117 päeva 2019. aasta esimeses kvartalis).

Investeeringuid tehti laevade tehnilisse hooldusesse, avalike alade uuendustesse ja laevade energiatõhusust suurendavatesse projektidesse. Lisaks investeeriti projektidesse, mille eesmärk oli vähendada CO2-heidet, nagu näiteks Regal Staril tõukejõuabimeetmena purjesüsteemi katsetamine ning Silja Europal ballastivee puhastussüsteemi paigaldus ja jahutussüsteemi väljavahetus.

Kontserni investeeringud sisaldasid muu hulgas 12,4 miljoni euro suurust ettemakset uue LNG kütusel töötava shuttle-laeva MyStar eest.

Investeeringuid tehti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide ning teiste administratiivsüsteemide arendamisse.

Dividendid

Tulenevalt aruandeperioodi järel halvenenud tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus 

otsustanud teha nõukogule ettepaneku 2019. majandusaasta puhaskasumist dividende mitte maksta.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes esimeses kvartalis 35,5 miljoni euro võrra ja oli kokku 574,5 miljonit eurot. Netovõla ja EBITDA suhe oli esimese kvartali lõpu seisuga 3,5.

Esimese kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 79,2 miljonit eurot (31. märtsil 2019 112,9 miljonit eurot). Samal ajal ulatusid lühiajalised võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 100,7 miljoni euroni ehk ületasid likviidsusvarusid 1,27-kordselt. 2019. aasta esimese kvartali lõpus olid samad näitajad vastavalt 97,8 miljonit eurot ja 0,87.

31. märtsil 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 16,5 miljonit eurot (31. märtsil 2019 47,8 miljonit eurot) ja kasutamata krediiti 62,7 miljonit eurot (31. märtsil 2019 65,1 miljonit eurot).

Majanduskeskkond

Kontsern opereerib laevaliine Soome, Rootsi, Eesti ja Läti vahel ja peab seetõttu neid riike oma koduturgudeks. Kuna peaaegu pooled reisijatest on soomlased, on kontsern kõige tundlikum Soome majandusolude suhtes. Kontserni mõjutavad olulisel määral ka Eesti ja Rootsi majandusolud.

2020. aasta esimesel kahe kuu jooksul oli majanduskeskkond reisijateärile soodne. Vähem dokkimise päevi võrreldes 2019. aastaga ning stabiilsel tasemel püsinud tarbijate kindlustunne peegeldus ka jaanuaris-veebruaris veetud reisijate arvu 10%-lises kasvus. Alates märtsist on keskkond oluliselt halvenenud tulenevalt Covid-19 puhangust ning alates kuu keskpaigast koduturgudel rakendatud laialdastest piirangutest. Madalama nõudluse, reisipiirangute ja kulude vähendamiseks piiratud pakkumise koosmõjul langes 2020. aasta märtsis reisijate arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 59%. Arengud Covid-19 ning erinevate piirangute osas on jätkuvalt peamised tegevuskeskkonna arengut mõjutavad tegurid, mille mõju avaldub kõige vahetumalt reisijate mahtudes ning mille tõelist ulatust ilmestab hästi 2020. aprilli reisijate arvu 96%-line langus. 

Hoolimata 2020. esimeses kvartalis nähtud koduturgude ettevõtete kindlustunde suurenemisest, pärast pikka langust ning eelnevas kvartalis saavutatud madalpunkti, püsis kaubaveoturg sel perioodil jätkuvalt nõrk, eriti jaanuaris-veebruaris. Veetud kaubaveomahtusid toetasid muudatused hinnastamispoliitikas ning märtsis aset leidnud tarbekaupade järsk nõudluse puhang. Jätkuv majanduse seisak vähendab ilmselt nii tarbijate kui ettevõtete kindlustunnet olulisel määral, millele viitab ka juba kõigil meie koduturgudel nähtav töötuse kasv. Seetõttu võib eeldada, et lähitulevikus nõrgeneb majanduskeskkond kaubaveoäri jaoks.

Mure Covid-19-ga seotud üleilmsest majanduse jahtumisest ning nõudluse vähenemisest, koos samaaegse nafta-poliitikast tuleneva pakkumise suurenemisega, viis märtsi keskel kütuste maailmaturu hinnad järsku langusesse. Eurodes mõõdetuna olid ettevõtte jaoks oluliste kütuste turuhinnad 2020. aasta esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes keskmiselt 20% madalamad. Turuhindade muutuse ja kütuste ostuhinna fikseerimise kokkulepete koosmõjul vähenes kütuse hind 2020. aasta esimeses kvartalis ettevõtte jaoks 5%.

Hetkel on peamised majanduskeskkonna riskid seotud eelkõige Covid-19 globaalsete ja piirkondlike arengutega ning sellega seotud reisimise ja muu majandusliku tegevuse piirangutega. Niisamuti ka jätkuva olukorra kestuse ning selle majandusliku kahju ning negatiivse mõju ulatusega kohalikule ja rahvusvahelisele kaubandusele.

Sündmused I kvartalis

Kütusehinna riski juhtimine
2020. aasta esimeses kvartalis sõlmis kontsern kokkulepped oma peamiste kütusetarnijatega, et fikseerida kütuse ostuhind mahus, mis võrdub ligikaudu 65%-ga 2020. aasta eeldatavast kütusemahust. Keskmine kokkulepitud hind oli umbes 5,5% madalam kui 2019. aastal sõlmitud sarnaste kokkulepete keskmine hind.

Covid-19-st põhjustatud olukorra tõttu lepiti ühe kütusetarnijaga aprillis kokku paindlikumad hinna fikseerimise tingimused, mille kohaselt ostame kütust kokkulepitud tulemustaseme taastumiseni turuhinnaga. Teiselt kütusetarnijalt ostame kütust fikseeritud hinnaga, kuid teavitasime aprillis lepingu järgselt, et vaid reaalselt kuluvate mahtude ulatuses.

Muutused kontserni struktuuris
2020. aasta veebruaris ühendati Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte Hansatee Cargo AS kontserni ettevõttega Tallink AS. Ühinemise järel kustutati ettevõte äriregistrist.

Ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimine
26. veebruaril 2020 sõlmisid Tallink Grupp AS, kontserni suuraktsionär Infortar AS ja Tallinna linn ühiste kavatsuste kokkuleppe linnale kuuluva arhitektuurimälestise Tallinna Linnahall ja sellega piirnevate Tallinna linnale kuuluvate kinnistute arendamiseks Läänemerepiirkonnas arvestatavaks konverentsi- ja kontserdikeskuseks koos Tallinki sadamaga Tallinna kesklinnas eesmärgiga tõsta Tallinna kui turismisihtkoha atraktiivsust ning pakkuda linnakodanikele uusi võimalusi vabaaja veetmiseks.

Kokkuleppe põhiselt asutatakse projekti elluviimiseks ühisettevõte, milles Tallinna linnal on 34%-line osalus ning kontsernil ja Infortar AS-il kummalgi 33%-line osalus ning mille loomisel teevad osapooled sissemakse vastavalt oma osalusprotsendile, kokku miljon eurot.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Uus shuttle-laev MyStar
MyStari füüsiline tootmisprotsess algas 6. aprillil 2020 Rauma laevatehases Soomes. 49,4 miljoni euro suurune ettemaksu osamakse tehakse 2020. aasta kolmandas kvartalis.

Arvelduskrediidi limiidi suurendamine
Aprillis suurendas kontsern oma olemasolevat Danske Bank A/S-i arvelduskrediidi limiiti 20,0 miljoni euro võrra. Arvelduskrediidi limiidi suurendamine aitab parandada kontserni likviidsust.

Muudatused auditikomitees
Tallink Grupp AS-i nõukogu on otsustanud auditikomiteest tagasi kutsuda auditikomitee liige Luke Staniczek. Alates 17. aprillis jätkab Auditikomitee kolmeliikmelisena ning sinna kuuluvad Meelis Asi (auditikomitee esimees), Ain Hanschmidt ja Mare Puusaag.

Tallink Ekspress e-pood
20. aprillil 2020 avati uus Tallink Ekspress e-pood, mille kaubavalikust leiab erinevaid toidukaupu, mittealkohoolseid ja alkohoolseid jooke ning esmatarbekaupu. Kohaletoimetamise teenust osutab Tallink Takso.

Muutused kontserni struktuuris
2020. aasta aprillis nimetati Tallink Grupp AS-i 100% osalusega tütarettevõte TLG Agent OÜ ümber LNG Shipmanagement OÜ-ks. Tütarettevõtte põhitegevuseks on mehitamise teenuse osutamine.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Tegevuse kõrghooaeg on suvi. Juhatuse hinnangul, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemustel, teenib kontsern valdava osa oma tuludest ja kasumist suvekuudel (juunist augustini).

Tulenevalt Covid-19 põhjustatud oluolukorra jätkumisest on tulude teenimise väljavaade muutunud ebakindlaks ning sõltuvad suuresti välistest teguritest nagu nii riikide otsustest reisipiirangute kaotamise ajastuse osas kui reisiliikluse lubamisest ning niisamuti turu taastumise pikkusest.

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid teadus- ja arendusprojekte. Kontsern otsib igapäevaselt võimalusi tegevuse laiendamiseks ja ettevõtte tulemuste parandamiseks.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijateala tehnoloogia uuendamiseks, et parandada ettevõtte üldisi majandustulemusi tänapäevaste lahenduste abil. Uusim projekt hõlmab koostöös Läänemere-äärsete sadamatega ettevalmistuste tegemist kõrgepinge vooluühenduse kasutamiseks laevade seisuajal sadamates. Teine projekt, mis on käimas koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech), hõlmab targa autoteki lahenduste väljatöötamist.

Lisaks osaleb kontsern Euroopa Kosmoseagentuuri rahastatavas uurimisprojektis, mille eesmärk on töötada välja laevade autonoomse navigeerimise tehnoloogia, kasutades erinevaid sensorite kombinatsioone, masinõpet ja tehisintellekti.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju kontserni äritegevusele:

• Covid-19-st põhjustatud olukord ja arengud
• õnnetused, katastroofid;
• makromajanduslikud sündmused;
• õigusaktide muudatused;
• suhted ametiühingutega;
• kütusehindade ja intressimäärade tõus;
• turu- ja kliendikäitumine.

Põhinäitajad

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.
² Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum
EBIT: kasum äritegevusest
Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv
Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku
Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv
Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu
EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu
EBIT marginaal: EBIT / müügitulu
Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu
Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused
ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara
ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital
ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))
Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid
Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Veiko Haavapuu
Financial Director

AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn, Estonia
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee 

Manused