2020. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse 2020. aasta esimese kvartali müügitulu oli 56 miljonit ja puhaskasum 2,0 miljonit eurot. Kontserni müügitulust moodustasid ehitusteenused 62% ja kinnisvaraarendus 38%. Uusi ehituslepinguid sõlmiti 87 miljoni euro väärtuses ning kvartali lõpus oli ehituslepingute portfelli maht 193 miljonit eurot, millest ligi kolmveerandi moodustasid avaliku sektori tellimused. Korteriostjatele anti esimeses kvartalis üle 133 korterit.

Müügitulu vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes umbes veerandi võrra oli oodatav – suurobjekte oli töös vähem ning ka ehitusturg oli jahtumiskursil. Alates märtsist hakkasid majandustegevust mõjutama pandeemiaga seotud piirangud, ent pandeemiast tingitud majanduskriisi mõju kontserni tegevusele ja majandustulemustele hakkab suuremas ulatuses avalduma järgmistes kvartalites.

Kontserni kõigi koduturgude ehitus- ja kinnisvarasektori väljavaated on alates märtsist muutunud negatiivseks ning arvestada tuleb võimalusega, et majanduskriisi mõju kujuneb pikaajaliseks. Sellest lähtuvalt tühistas kontsern esialgse dividendiettepaneku ja peatas kõigi uute korteriarendusprojektide käivitamise esialgu kolmeks kuuks kuni suurema selguse saamiseni edasiste arengute osas. Seetõttu väheneb kontserni ettevõtete poolt korterite pakkumine varasemalt plaanituga võrreldes nii 2020. kui 2021. aastal. Kontserni ettevõtted on alustanud kulude kokkuhoiu meetmete järkjärgulist elluviimist, et tagada efektiivne tegutsemine ja tugev võimekus ning vajalikud eeldused kriisi ajal ja kriisi järgseks tegutsemiseks.

Enamik ärikinnisvara arendusprojekte on ootele pandud ja eratellijad ehitusturult praktiliselt kadunud ning uutes ehitushangetes on valdav riigihangete osakaal. Eratellijate kindlustunde paranemine ja uutele oludele ümber orienteerumine võtab kindlasti aega. Juhtkond loodab, et riiklikud investeeringud hoonetesse ja taristusse jätkuvad ning projektide ettevalmistustööd kiirenevad, et toetada ehitussektori elujõulisust ja töökohtade säilimist. Tulenevalt eeldatavast ehitusmahtude vähenemisest on hinnakonkurents ehitushangetel muutunud varasemaga võrreldes veelgi agressiivsemaks. Positiivne on, et töö kontserni ehitusobjektidel jätkub ning esimeses kvartalis on sõlmitud ka uusi ehituslepinguid 87 miljoni euro väärtuses. Tänu sellele oli lepingute portfelli maht kvartali lõpus veidi suuremgi kui aasta tagasi.
  
2020. aasta esimeses kvartalis andis Merko Ehitus korteriostjatele üle 133 korterit (I kv 2019: 63 korterit) ja 3 äripinda. Merko suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses.

Seoses pandeemiaga aeglustus korterite uus müük alates märtsikuust nii Eestis, Lätis kui Leedus. Vähenenud on kodulaenu taotluste hulk, suurenenud korterite üüripakkumiste arv ning kasvanud tööpuudus pandeemiast enim mõjutatud majandussektorites. Tulenevalt sellest, et enne kriisi algust oli korteriturg päris hästi tasakaalus – pakkumine, hinnatase, ostujõud ja laenukoormus olid mõistlikul tasemel –, võib seekordse kriisi läbimine osutuda siiski vähem valuliseks võrreldes 2008. aastal alanud kriisiga. Arvestades praeguse majanduskriisi olemust, on riiklike toetusmeetmete kiire kohale jõudmise kõrval äärmiselt vajalik, et pangad ei reageeriks finantseerimistingimuste karmistamisega üle, sealhulgas kodulaenude väljastamisel.
Inimesed ja ettevõtted peavad kiiresti õppima tegutsema kõrgendatud terviseriskide ja kehtestatud piirangute oludes. Kontserni ettevõtted rakendavad korterite müügi protsessis vajalikke ohutusmeetmeid ning kasutavad tehingute tegemisel digitaalseid kanaleid. Tänases olukorras hindavad koduostjad veelgi enam usaldusväärset arendajat ja terviklikult arendatud elukeskkonda. Kontsern jätkab ehituses olevate korteriarenduste lõpule viimist ja juhtkond hindab ka uute projektide käivitamise võimalusi olenevalt turusituatsioonist. Samuti analüüsib juhtkond, kuidas praegune kriis võib mõjutada kinnisvaraturgu tulevikus.

Merko Ehituse 2020. aasta esimese kvartali müügitulu oli 56 miljonit eurot (I kv 2019: 77 miljonit eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 2,8 miljonit (I kv 2019: 3,5 miljonit eurot) ning puhaskasum 2,0 miljonit eurot (I kv 2019: 2,8 miljonit eurot). Tänavu esimeses kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid summas 87 miljonit eurot (I kv 2019: 32 miljonit eurot) ning suuremate lepingutena saab välja tuua Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Arte Gümnaasiumi, Kohila vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ning Harjumaal andmekeskuse ehituse.

Esimeses kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja, Türi Põhikool, Pärnu mnt 186 ärihoone ja kõrgepinge kaabelliinid Tallinnas ning Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Pinki koolihoone ja ühiselamu, Lidli logistikakeskus, Laima šokolaaditehas ning Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna hoone rekonstrueerimine. Leedus oli töös Neringa hotelli ja Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontori hoone ehitamine.

KOKKUVÕTE 3 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS
2020. aasta 3 kuu kasum enne makse oli 2,1 mln eurot (3 kuud 2019: 3,0 mln eurot), mis andis 3 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 3,7% (3 kuud 2019: 3,9%).

2020. aasta 3 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 2,0 mln eurot (3 kuud 2019: 2,8 mln eurot) ja 3 kuu puhaskasumi marginaal oli 3,6% (3 kuud 2019: 3,6%).

MÜÜGITULU
2020. aasta 3 kuu müügitulu oli 55,9 mln eurot (3 kuud 2019: 76,8 mln eurot). 3 kuu müügitulu vähenes 27,3% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 3 kuu müügitulu osakaal oli 53,5% (3 kuud 2019: 60,8%).

LEPINGUTE PORTFELL
31. märts 2020 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 193,0 mln eurot (31. märts 2019: 190,0 mln eurot). 2020. aasta 3 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 87,2 mln eurot (3 kuud 2019: 32,2 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS
2020. aasta 3 kuuga müüs kontsern 133 korterit (sh 2 korterit ühisprojektis), 2019. aasta 3 kuuga 63 korterit (sh 29 korterit ühisprojektis). Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2020. aasta 3 kuuga 18,6 mln eurot ning 2019. aasta samal perioodil 4,6 mln eurot.

RAHAPOSITSIOON
Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 37,1 mln eurot ning omakapital 132,2 mln eurot (45,7% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2019. aasta 31. märtsi seisuga olid vastavalt 33,0 mln eurot ning 134,6 mln eurot (48,7% bilansimahust). Seisuga 31. märts 2020 oli kontserni netovõlg 29,8 mln eurot (31. märts 2019: 9,9 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE
auditeerimata
tuhandetes eurodes

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning on avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Priit Roosimägi
Kontserni finantsüksuse juht
AS Merko Ehitus
+372 650 1250
priit.roosimagi@merko.ee

AS Merko Ehitus (group.merko.ee) kontserni kuuluvad Eestis AS Merko Ehitus Eesti, Lätis SIA Merks, Leedus UAB Merko Statyba ning Norras Peritus Entreprenør AS. Peatöövõtjana ehitusteenuse osutamise kõrval on kontserni teiseks oluliseks tegevusvaldkonnaks korteriarendus. 2019. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 694 inimesele ning ettevõtte 2019. aasta müügitulu oli 327 miljonit eurot.

Manus