AS-i Tallink Grupp 2018 majandusaasta auditeerimata konsolideeritud IV kvartali vahearuanne

Tallink Grupp AS ja tema tütarettevõtted (edaspidi „Kontsern“) vedasid 2018. majandusaastal (1. jaanuar – 31. detsember) kokku kõigi aegade suurima arvu 9 756 611 reisijat, mida on 891 reisija võrra rohkem kui 2017. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv kasvas 5,7% võrra võrreldes eelmise majandusaastaga. Kontserni auditeerimata konsolideeritud müügitulu oli 949,7 miljonit (2017: 967,0 miljonit eurot). Auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 142,8 miljonit eurot (2017: 158,3 miljonit eurot) ja auditeerimata puhaskasum oli 40,0 miljonit eurot või 0,06 eurot aktsia kohta (2017: 46,5 miljonit eurot või 0,07 eurot aktsia kohta).

2018. majandusaastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevuse tulemit järgmised asjaolud:

• Kontserni laevadel reisinud reisijate arvu suurenemine peaaegu kõigis geograafilistes segmentides (Eesti-Soome, Eesti-Rootsi ja Läti-Rootsi);
• kontserni laevadel veetud kaubaveoühikute arvu suurenemine kõigis geograafilistes segmentides;
• kruiisilaeva Baltic Princess hooldustööd aasta esimeses kvartalis mõjutasid Soome-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemusi;
• prahitulude vähenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, sest prahiti välja vähem laevu;
• kütuse maailmaturuhindade tõusust tulenev suurem kütusekulu.

Müügitulu ja segmendid

2018. aastal vähenes Kontserni kogutulu 17,3 miljoni euro võrra ja oli 949,7 miljonit eurot.

• Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) kasvas 0,7 miljoni euro võrra 883,7 miljoni euroni, vaatamata 7,4 miljoni euro suurusest Soome-Rootsi segmendi müügitulu langusest mis tulenes peamiselt 68 päeva väldanud kruiisilaeva Baltic Princess hooldustöödest.
• Muu segmendi müügitulu vähenes kokku 19,4 miljoni euro võrra ja oli 74,8 miljonit eurot. Enim vähenesid muus segmendis prahitulud 10,8 miljoni euro võrra, kuna välja prahiti vähem laevu. Viimaste aastate jooksul tõusnud aktsiis on vähendanud kaldal asuvates kauplustustes müüdavate toodete hinnaeelist, mis omakorda kajastub langusena Tallinna Vanasadama aladel asuvate kaldakaupluste müügitulus. Sellele lisaks vähenes hotellide müügitulu tingituna Tallinnas asuva Tallink Pirita Spa hotelli opereerimise lõpetamisest 2018. aasta novembris seoses hotelli müügiga selle omaniku poolt.

Positiivne areng kaubavedudes jätkus ka 2018. majandusaastal. Veetud kaubaveoühikute arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 5,7% võrra, kaubaveo müügikäive kasvas 6,1% või 7,1 miljoni euro võrra ning oli 2018. aastal 124,9 miljonit eurot. Müüki toetas kaubaveo mahu kasv kõikides geograafilistes segmentides ning majanduskasv Kontserni põhiturgudel. 

2018. aastal vedas Kontsern Eesti-Soome vahelistel laevaliinidel kokku 5,1 miljonit reisijat, mida on 0,3% võrra rohkem eelmisest aastast ning liinil veetud kaubaveoühikute maht kasvas 5,4% võrra. Konkurentide poolt lisatud veomaht Tallinna-Helsingi liinil suurendas konkurentsi ja avaldas survet piletihinnale. Samal ajal saavutati tänu uue Shuttle laeva Megastar liinile toomisega suurem efektiivsus ja Kontsern kasvatas muutunud konkurentsikeskkonnas segmendi tulemust. Segmendi kogu müügitulu kasvas 1,5 miljoni euro võrra ja oli 356,0 miljonit eurot. Eesti-Soome segmendi tulem kasvas 2,4 miljoni euro võrra ja oli 80,3 miljonit eurot.

Soome-Rootsi vaheliste laevaliinide müügitulu vähenes 7,4 miljoni euro võrra ning oli 337,5 miljonit. Segmendi tulem vähenes võrreldes eelmise aastaga 2,3 miljoni võrra ning oli 16,2 miljonit eurot. Kruiisilaeva Baltic Princess 68 päeva väldanud hooldustööd aasta esimeses kvartalis mõjutasid Soome-Rootsi segmendi veomahtusid ning majandustulemusi. Sellele lisaks avaldas segmendi tulemile mõju kütuse kallinemise tõttu suurenenud kütusekulu.

Eesti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 1,7 miljoni euro võrra. Müügitulu kasvu toetas 0,4% suurem reisijate arv ja 10,9% suurem kaubaveoühikute arv. Segmendi tulem vähenes võrreldes eelmise aastaga peamiselt kütuse kallinemisest tingitud suurema kütusekulu tõttu.

Läti-Rootsi vahelise laevaliini müügitulu kasvas eelmise aastaga võrreldes 4,8 miljoni euro võrra. Müügitulu kasvu toetas 7,0% suurem reisijate arv ja 24,5% suurem kaubaveoühikute arv. Olgugi, et positiivne areng liini kaubaveomahtudes ja tuludes jätkus 2018. majandusaastal, mõjutas Läti-Rootsi segmendi tulemit kütuse kallinemisest tingitud suurem kütusekulu. Segmendi tulem paranes 0,2 miljoni euro võrra ja oli -1,0 miljonit eurot.

Kasum

2018. aastal vähenes Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) eelmise aastaga võrreldes 15,5 miljoni euro võrra ja oli 142,8 miljonit eurot. Kontserni tegevustulemit mõjutasid eelmise aastaga võrreldes peamiselt järgmised asjaolud:

• Kütuse hindade tõusust tulenev kütusekulu suurenemine 16,6 miljoni euro võrra. Tänu mitmetele energiaefektiivsust parendavatele projektidele vähenes laevade keskmine kütuse tarbimine meremiili kohta 3,2% võrra, mis võimaldas Kontsernil saavutada kokkuhoiu tarbitud kütuse koguselt.
• Negatiivne mõju kulumieelsele ärikasumile (EBITDA) vähenenud prahituludel, mille tingis eelmise aastaga võrreldes vähenenud välja prahitud laevade arv.
• Sadama piirkonnas asuvate kaldakaupluste müügitulu vähenemise negatiivne mõju kulumieelsele ärikasumile (EBITDA) seoses Eestis toimunud viimaste aastate aktsiisitõusudest tuleneva kaupade hinnatõusuga.
• Ühekordsete kulude ja tulude mõju kulumieelsele ärikasumile (EBITDA) oli alljärgnev:
  • Nasdaq Helsinki väärtpaberibörsil noteerimisega seotud kulud summas 1,5 miljonit eurot.
    
  • Kütusemahuti rendilepingu lõpetamisega seotud arvestuslikud kulud summas 0,9 miljonit eurot.
    
  • Eelmiselt Superfast laevade omanikult saadud hüvitis summas 1,0 miljonit eurot.
    

Finantstulud- ja kulud kokku vähenesid eelmise aastaga võrreldes 2,3 miljoni euro võrra peamiselt tänu 3,9 miljoni euro võrra väiksemale intressikulule. Muutus sisaldab vahetuskursi erinevuste ning valuutakursside ja intressimäärade tuletisinstrumentide ümberhindluse kasumi vähenemist 1,6 miljoni euro võrra.

Kontserni auditeerimata puhaskasum oli 2018. majandusaastal 40,0 miljonit eurot ehk 0,06 eurot aktsia kohta. Eelmise aastal oli puhaskasum 46,5 miljonit eurot ehk 0,07 eurot aktsia kohta.

Investeeringud

2018. majandusaastal moodustasid kontserni investeeringud 36,4 miljonit eurot. Valdav osa investeeringutest olid seotud laevade restoranide, poodide ja teiste avalike alade uuendamisega. Kruiisilaeval Silja Serenade tehti uuendusi restoranis Bon Vivant, ööklubis Starlight, restoranis Grill House ning ehitati pubi Sea Pub. Kruiisilaeval Baltic Queen uuendati restorani Grande Buffet ning ehitati uus restoran Fastlane ja laste mänguala Silja Land. Kruiisilaeval Silja Europa sai uue ilme 528 istekohaga Teater Europa.

Aasta vältel investeeriti ka laevade tehnilisse hooldusesse, hoidmaks laevu tehniliselt heas korras. Samuti investeeriti energiaefektiivsuse parendamise lahendustesse, hõlmates kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemide uuendusi, kütusekulu seiresüsteeme, ettevalmistusi kõrgepinge kaldavoolu tarbimiseks ning hübriidlahendusi.

Investeeringuid tehti ka veebipõhiste broneerimis- ja müügisüsteemide arendamisse.

Dividendid

Juunis 2018 otsustas aktsionäride korraline üldkoosolek maksta 2017. majandusaasta kasumist dividendi 0,03 eurot aktsia kohta. Dividendid kokku summas 20,1 miljonit eurot maksti välja 5. juulil 2018.

Ettevõtte juhatus teeb 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku maksta 2018. majandusaasta kasumist dividendi 0,05 eurot aktsia kohta. Sellele lisaks tegi Tallink Grupp AS-i nõukogu ettevõtte juhatusele ettepaneku ette valmistada ettepanek kapitalistruktuuri parandamiseks 2019. aasta aktsionäride korralisele üldkoosolekule, aktsiakapitali vähendamiseks vähemalt 7 senti aktsia kohta.

2018. majandusaasta IV kvartali tulemused

2018. majandusaasta neljandas kvartalis (1. oktoober – 31. detsember) vähenes Kontserni müügitulu 6,3 miljoni euro võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja oli 226,6 miljonit eurot. Languse müügitulus tingis 3,0% võrra väiksem reisijate arv majandusaasta neljandas kvartalis ning langus hotellide müügitulus ja laevade välja prahtimisega seotud tuludes. 

Neljanda kvartali auditeerimata kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 4,9 miljoni euro võrra 24,0 miljoni euroni ja auditeerimata puhastulem oli -1,8 miljonit eurot. Madalama kasumlikkuse tingis tulude langus ning kütusemahuti rendilepingu lõpetamise ja Kontserni aktsiate Nasdaq Helsinki börsil noteerimisega seotud ühekordsete kulude kajastamine majandusaasta neljandas kvartalis.

Finantsseisund

Kontserni netovõlg suurenes neljandas kvartalis 5,7 miljoni euro võrra ja oli kokku 428,0 miljonit eurot (31. detsembril 2017 472,0 miljonit eurot). Netovõla ja EBITDA suhe oli neljanda kvartali lõpu seisuga 3,0 (31. detsembril 2017 3,0).

Neljanda kvartali lõpus moodustasid kontserni likviidsed vahendid (raha ja raha ekvivalendid ning kasutamata krediit) 157,2 miljonit eurot (31. detsembril 2017 163,9 miljonit eurot), mis tagab jätkusuutliku tegevuse jaoks piisavalt tugeva finantsseisundi.

Kontsernil oli raha ja raha ekvivalente kokku 82,2 miljonit eurot (31. detsembril 2017 88,9 miljonit eurot) ja kasutamata krediidilimiite 75,0 miljonit eurot (31. detsembril 2017 75,0 miljonit eurot).

Sündmused IV kvartalis

Muutus laenukohustuses
Juulis 2018 sõlmis Tallink Grupp AS 110 miljoni euro suuruse laenulepingu. Muutuva intressimääraga euriboril baseeruva laenu tagasimaksete lõpptähtaeg on kuus aastat. Finantseerimise korraldasid Nordea Bank AB (publ), Finnish Branch, Danske Bank A/S, Finland Branch ja HSH Nordbank AG.

Laen võeti kasutusse 2018. aasta oktoobris ja saadud vahendeid kasutati 900 miljoni Norra krooni suuruse võlakirjaemissiooni tagasimaksmiseks ning sellega seotud riskimaandustehingute lõpetamiseks. Uuele laenule on andnud garantii Tallink Fast Ltd., Tallink Grupp AS-i tütarettevõte, ja laenu esmaseks tagatiseks on samale ettevõttele kuuluv kruiisilaev Baltic Princess. 

Pirita Spa Hotel’i opereerimise lõpetamine
15. novembril 2018 lõpetas Kontserni tütarettevõte TLG Hotell OÜ Pirita Spa Hotel’i opereerimise seoses suuraktsionär Infortar AS-i poolt hotelli hoone müügiga. Tehing ei oma olulist mõju Tallink Grupp AS-i konsolideeritud majandustulemusele.

Ettevalmistused uue laeva ehituseks
Oktoobris allkirjastasid Tallink Grupp AS ja Rauma Marine Constructions ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt kavatseb Tallink tellida uue reisilaeva Tallinna-Helsingi liinil kiirlaeva teenuse pakkumiseks. Projekti eeldatavaks maksumuseks kujuneb umbes 250 miljonit eurot ning uus laev ehitatakse Soomes, Rauma laevatehases. Uus laev peaks valmima 2021. aasta lõpuks.

Aktsiakapitali vähendamine ja dividendipoliitika
Oktoobris 2018 tegi Tallink Grupp AS-i nõukogu ettevõtte juhatusele ettepaneku ette valmistada ettepanek kapitalistruktuuri parandamiseks 2019. a aktsionäride korralisele üldkoosolekule, aktsiakapitali vähendamiseks vähemalt 7 senti aktsia kohta.

Oktoobris 2018 otsustas Tallink Grupp AS-i juhatus täiendada ettevõtte dividendipoliitikat, mille kohaselt makstakse majandustulemuste võimaldamisel dividende vähemalt 5 senti aktsia kohta.

Teisene noteerimine Nasdaq Helsinki börsil
23. novembril 2018 kinnitas Nasdaq Helsinki Tallink Grupp AS-i noteerimistaotluse ja Tallink Grupp AS-i aktsiate hoidmistunnistustega kauplemine algas Nasdaq Helsinki börsil 3. detsembril 2018.

Sündmused pärast aruandekuupäeva ja tulevikuväljavaade

Muudatused Kontserni juhatuses
4. veebruaril 2019 teatati, et Tallink Grupp AS-i nõukogu nimetas pr Kadri Land’i ja hr Harri Hanschmidt’i juhatuse liikmeteks ning kutsus juhatusest tagasi hr Janek Stalmeister’i tema oma sooviavalduse alusel. Hr Janek Stalmeister’i volitused lõppesid 2. veebruaril 2019. Pr Kadri Land’i ja hr Harri Hanschmidt’i volitused algasid 4. veebruaril 2019 ning kehtivad 3 aastat.

22. veebruaril 2019 teatati, et Tallink Grupp AS-i nõukogu nimetas juhatuse liikmeks pr Piret Mürk-Dubout ning kutsus juhatusest tagasi hr Andres Hunt’i tema oma sooviavalduse alusel. Hr Andres Hunt’i volitused lõppesid 26. veebruaril 2019, pr Piret Mürk-Dubout volitused algavad alates 15. aprillist 2019 ning kehtivad 3 aastat.

Alates 15. aprillist 2019 on Kontserni juhatus viieliikmeline, kuhu kuuluvad hr Paavo Nõgene, hr Lembit Kitter, pr Kadri Land, hr Harri Hanschmidt ja pr Piret Mürk-Dubout.

Kütuse hinnariski juhtimine
2018. aasta detsembris sõlmis Kontsern oma peamise kütusetarnijaga kokkuleppe fikseerimaks ligikaudu 40% soetatava kütuse koguse ostuhinna ajavahemikus veebruar kuni detsember 2019.

Laevade uuendustööd
Kontserni laevade uuendustööd jätkuvad 2019. aastal ning aasta esimeses pooles läbivad planeeritud hoolduse seitse laeva: Regal Star, Baltic Queen, Star, Silja Symphony, Galaxy, Victoria I ja Isabelle.

Investeeringuid tehakse laevade tehnilisse hooldusesse, avalike alade uuendustesse ja laevade energiaefektiivsust parendavatesse projektidesse: kõrgepinge kaldavoolu ühendused, kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid, soojustagastussüsteemid ja aku-hübriidlahendused. 2019. aastal kestavad seitsme laeva planeeritud hooldustööd kokku 126 päeva.

Tulud
Kontserni tulud ei ole kuust kuusse samad. Kontserni tegevuse kõrghooaeg on suvi. Kontserni juhatuse hinnang, mis põhineb varasemate majandusaastate kogemusel, näitab, et Kontsern teenib suure osa tuludest ja kasumist suvel (juuni-august).

Uurimis- ja arendusprojektid
Tallink Grupp AS-il ei ole hetkel käsil märkimisväärseid uurimis- ja arendustegevuse projekte. Kontsern tegeleb igapäevaselt erinevate võimaluste leidmisega ettevõtte tegevuse laiendamiseks, ettevõtte tulemuste parendamise eesmärgil.

Otsime innovaatilisi võimalusi meie laevade ja ka reisijate ala tehnoloogia uuendamiseks, täiendamiseks, et kokkuvõttes parendada ettevõtte tulemusi läbi kaasaegsete lahenduste. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech) alustati järgmise kahe aasta jooksul Kontserni laevadele nn „Targa Autoteki“ lahenduste väljatöötamist.

Riskid
Mitmesugused riskid võivad Kontserni äritegevust, finantsseisundit ja majandustulemusi oluliselt mõjutada. Sellised riskid pole aga ainsad võimalikud ohud. Kontserni võivad mõjutada ka riskid ja asjaolud, mida praegu peame ebaolulisteks või ebatõenäolisteks. Allpool on loetletud riskitegurid, mille järjestus ei väljenda nende realiseerumise tõenäosust ega võimalikku mõju Kontserni äritegevusele:

• õnnetused, katastroofid;
• makromajanduslikud sündmused;
• õigusaktide muudatused;
• suhted ametiühingutega;
• kütusehindade ja intressimäärade tõus;
• turu- ja kliendikäitumine.

Põhinäitajad

¹ ESMA juhenditele vastavad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on esitatud vahearuande osas Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad.

EBITDA: finantstulude ja -kulude, kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringuobjektide kasumi osa, maksu- ja kulumieelne kasum

EBIT: kasum äritegevusest

Aktsiakasum: puhaskasum / kaalutud keskmine aktsiate arv

Omakapitali määr: omakapital kokku / varad kokku

Omakapital aktsia kohta: omakapital / aktsiate arv

Brutokasumi marginaal: brutokasum / müügitulu

EBITDA marginaal: EBITDA / müügitulu

EBIT marginaal: EBIT / müügitulu

Puhaskasumi marginaal: puhaskasum või –kahjum / müügitulu

Investeeringud: materiaalse põhivara ostud ja parendused + immateriaalse põhivara ostud ja parendused

ROA: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum / keskmine koguvara

ROE: jooksva 12 kuu puhaskasum / keskmine omakapital

ROCE: jooksva 12 kuu finantstulude ja -kulude ning maksude eelne kasum/(koguvara – lühiajalised kohustused (perioodi keskmine))

Netovõlg: intressikandvad kohustused - raha ja raha ekvivalendid

Netovõla ja EBITDA suhe: netovõlg / jooksva 12 kuu EBITDA

Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Veiko Haavapuu
Finantsdirektor
         
AS Tallink Grupp
Sadama 5/7
10111 Tallinn
E-mail veiko.haavapuu@tallink.ee

Manus